Jõe veerežiim ; Eesti jõgede veerežiim; Maailma jõgede jaotus voolurežiimi alusel: Lumeveest toituvad tasandiku jõed – Indigirka, Mackenzie – 8 kuud lumevangis, 4 kuud kõrgvesi; …

Kesk- ja Lääne-Eestis on jõeorud madalad ja suurvesi valgub laialdasele alale. Suuremad üleujutusalad on Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe ülemjooksul (alates …

Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras …

Milline on jõe teekond? Jõgi algab kõrgustikult kitsana kiire ja vähese veega, see ala on ülemjooks. Keskjooksul liituvad harujõed, vesi liigub tasandikul aeglaselt, moodustab …

Jõed erinevad üksteisest pikkuselt, veehulgalt ja voolukiiruselt. Vooluhulk on vee kogus kuupmeetrites või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. See sõltub jõe …

Sälkorgusid iseloomustab V-kujuline ristlõige, järsud veerud ja vaid osaline veega täidetus. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuoruks ning sellisel juhul on jõeorg alt sama …

Milline on jõe teekond? Jõgi võib alata kõrgustiku nõlvadelt või liustike kõrg-mäestikust, soos või järvest ning võtab oma teekonnal vastu palju lisa jõgesid. Jõgi muutub ajapikku aina laiemaks …

Eesti 14 veerikkama jõe valglad on suuremad kui 1000 km². Suurima vooluhulgaga Narva jõe koguvalglast, mis ületab suuruselt Eesti territooriumi jääb enamus Pihkva oblastisse. Narva …

2011年6月20日 · Jõeorg on pikk ja suhteliselt kitsas negatiivne pinnavorm mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Jõeoru on kujundanud voolava vee …

Eesti üks suuremaid ja tähtsamaid jõgesid, Emajõgi, algab Võrtsjärvest ja voolab aeglaselt Peipsi järve poole. Soiste ja metsaste kallastega jõe suudme lähedal muutub vool nii aeglaseks, et …